Piret Jaaks: Olen juba ammu tähele pannud, et meil on Eestis ealine stigma.

Piret Jaaks unistas “Öökuninganna” loomeprotsessis, et peaosalist võiks mängida mõni Eesti teatri oluline naisnäitleja. Kirjaniku rõõmuks õnnestus unistus teosesse sisse kirjutada, sest „Öökuningannat“ ongi mänginud mitmed suured Eesti naisnäitlejad nagu Liina Tennosaar, Helgi Sallo, Tene Ruubel ja nüüd Ülle Lichtfeldt.

Teater Nuutrum uuris Jaaksi käest näidendi menu tagamaid ning seda, milline võiks olla meie näitekirjanduse tulevik.

 

Sinu näidend „Öökuninganna“ jõuab lavale neljandat korda. Vikerraadios antud intervjuus rääkisid, kuidas sõber Andra Teede naljatles, et  “Öökuninganna” on Piret Jaaksil sama populaarne näidend kui Lydia Koidulal “Säärane mulk”. Mis on sinu kui autori arvates “Öökuninganna” menu taga?

Põhjuseid on ilmselt mitu, ja üks on neist ehk tõesti see, et „Öökuningannas“ leidub pisut huumorit ja groteski, mis on lavastajaid ja näitlejaid käivitanud. Aga sellest olulisem põhjus on ehk see, et meil Eestis ega maailmas pole ikka veel piisavalt näidendeid, kus oleks suuri naisrolle kõrgemas eas näitlejatele, seevastu vägevaid naisnäitlejaid on meil üksjagu.

Lisaks sellele käsitleb „Öökuninganna“ ka ühiskondlikke teemasid, näiteks on näidendis vaatluse hirm selle ees, et mis juhtub siis, kui keegi sind enam ei väärtusta. Olen juba ammu tähele pannud, et meil on Eestis ealine stigma ja vanemaid inimesi ning nende elukogemust peetakse vähem oluliseks kui noorust. Räägitakse ka, et naistel on „parim enne tähtaeg“, mis on pehmelt öeldes kurb. Tahtsingi „Öökuningannas“ näidata, kui andekas, vaimukas ja elujõuline on peategelane Elli Heidelberg, naine kellel on suur unistus.

 

Ütlesid, et soovisid kirjutada rolli, kus sisalduks palju registreid.  Kas vaimusilmas võtsid eeskujuks mõne konkreetse inimese või tegelaskuju?

Seda rolli kirjutades mõtlesingi, kuidas seda võiks mängida mõni Eesti teatri oluline naisnäitleja. Mõtlesin erinevate näitlejate intensiivsuse, temperamendi ja enesekehtestamise jõu peale. Samuti selle peale, kuidas panna sinna rolli nii koomilist kui traagilist, mis nõuab näitlejalt väga oskuslikku „käiguvahetust“. Tundub, et üht-teist sellest unistusest õnnestus siiski sisse kirjutada, sest „Öökuningannat“ ongi mänginud mitmed suured Eesti naisnäitlejad nagu Liina Tennosaar, Helgi Sallo, Tene Ruubel ja nüüd Ülle Lichtfeldt.

 

Mis on sinu läbi aegade lemmikud laia ampluaaga naiskarakterid Eesti kirjanduses?

Esimesena meenub kohe Raja Teele Oskar Lutsu „Kevadest“, kes on väga huvitav ja mitmekülgne karakter, ilmselt esimene naine meie kirjanduses, kes teeb mehele abieluettepaneku!

Aga minu üks vaieldamatu lemmik on Kõrboja Anna A. H. Tammsaare „Kõrboja peremehest“, haritud naine, kes tuleb maale ja võtab üle talupidamise. Tema on ju tõeline Kõrboja peremees, mitte Katku Villu, kes osutub üsna vaevatud tegelaseks. Lisaks on Tammsaarel seal üks ilus motiiv, kuidas Anna kutsub sauna-Eevi koos Villu pojaga Kõrbojale elama. See näitab, kui solidaarsed olid Eesti naised ning kuidas eestlastes on lisaks oma tõele ja õigusele olemas ka südameheadus ja suuremeelsus.

 

Oled üks viljakamaid Eesti näitekirjanikke. Milline on sinu tööprotsess, kust kogud inspiratsiooni ja kui kaua läheb keskmiselt  ühe käsikirja loomiseks ideest lõpliku teoseni?

Kirjutamisviise on olnud erinevaid, aga üldiselt saavad näidendid alguse kas mõnest sotsiaalsest probleemist või motiivist, mis jääb painama ja ei lase enne lahti, kui selle ära kirjutan. 

Protsess on üsna traditsiooniline, kirjutan peamiselt hommikupoolikul, värske pea ja tassi kohviga. Aga kui suur palang peale tuleb, siis kirjutan igal võimalusel ja isegi kui ei kirjuta, siis mõtlen kogu aeg käsilolevast teosest. Mul on ka selline Muhvi meetod, et saadan endale kogu aeg e-kirju, et kuidas mõni lause paremaks teha või mida veel juurde kirjutada. Näidendid sünnivad tavaliselt mõningate kuudega, dokumentaalnäidendid seevastu nõuavad rohkem pühendumist ja alla poole aasta ei julge nende tegemiseks planeerida.

„Öökuningannaga“ oli veel selline huvitav lugu, et kirjutasin seda ajal, kui õppisin loovkirjutamiskoolis Drakadeemia, näidendite kirjutamise kursusel. Seetõttu oli võimalik pidevalt saada oma näidendile teiste näitekirjanike tagasisidet. Samuti anti uusi ideid ja vaatenurki. See võib olla väga viljakas, kui keegi su kirjutatule aeg-ajalt pilgu peale viskab ja midagi selle kohta arvab.

 

Milline on sinu meelest Eesti näitekirjanduse tulevik? Milline see võiks olla?

Ma ise loodan, et meile tuleb näitekirjandusse juurde just naisi ja naiste vaatenurgast käsitletud teemasid. See on suund terves Euroopas. Lugesin ka kokku sel suvel Eestis esietenduvate uuslavastuste seast kõik nais- ja meesautorid ning sain vaid 14 naissoost näitekirjanikku 44 mehe kohta. Loodan, et tulevikus on see number võrdsem.

 

Öökuningannat on tänaseks lavalaudadel mänginud Helgi Sallo, Liina Tennosaar ja Tene Ruubel ning sel suvel astub rollis üles Ülle Lichtfeldt. Kas oled ise jõudnud kõiki neid säravaid näitlejannasid Elli rollis vaatama ning kas sinu tee toob sind ka sel suvel Kolgasse?

Katsun alati jõuda enda näidendite lavastusi vaatama. Karlova teatrisse Liina Tennosaart ja Vana Baskini teatrisse Helgi Sallot õnnestuski minna vaatama. Kahjuks jäi too etendus ära, kus pidin nägema Tene Ruubelit, ja kuna tegu oli Soome Turu teatri külalisetendusega, siis ei saanud ka rohkem vaadata. Kuid Kolgasse plaanin kindlasti tulla, ootan järgmise Öökuninganna ja tema kaaskonnaga kohtumist suure huviga, sest siiani on kõik lavastajad teinud erineva rõhuasetusega lavastuse ja ka rollid on olnud põnevalt eriilmelised!

 

Piret Jaaksi  “Öökuninganna” esietendub Kolga mõisas 4. juulil Teater Nuutrumi repertuaaris.  Näidend kõneleb ühteaegu humoorikalt ja traagiliselt kahe erineva elusaatuse näitel tunnete, mõtete ja arusaamade kokkupõrkest, lahtitõukest, “parim enne möödas” hirmust ja sellest, mis meist jääb maha hetkest, kui meid enam ei ole. Osades Ülle Lichtfeldt, Miika Pihlak ja Jaanis Valk. Lavastaja Jaanus Nuutre.

 

Piret Jaaksi „Öökuninganna“ Eesti lavadel
2017 Karlova teater. Lavastaja Helen Rekkor. Osades: Liina Tennosaar ja Martin Tikk.

2018 Vana Baskini teater. Lavastaja Eero Spriit. Osades: Helgi Sallo, Roland Laos ja Raivo Mets/ Eero Spriit/ Allan Kress.

2021 Turu teater Soomes. Lavastaja Siim Maaten. Osades: Tene Ruubel ja Marin Mägi-Efert.

2024 Teater Nuutrum. Lavastaja Jaanus Nuutre. Osades: Ülle Lichtfeldt, Miika Pihlak ja Jaanis Valk.

 

 

Liitu uudiskirjaga

Soovid saada esimesena teada, mis on meie järgmine uus lavastus ja endale parima hinna ning istekohaga pilet napsata? Siis liitu meie uudiskirjaga ja saadki teada!