Paradiis: mitmekihiline, sügav, habras ja halastamatu.

 

Lavastus Paradiis. Germo Toonikus (vasakul) ja Rasmus Kaljujärv (paremal) esinemas laval pehme sinise valguse all. Germo, kes kannab ruudulist särki ja teksaseid, žestikuleerib elavalt Rasmuse poole, kes seisab käed selja taga, kandes tumedat kampsunit ja naeratades kergelt. Taustal on näha abstraktset kunstiteost, mis loob intiimse ja keskendunud teatrikeskkonna."
Foto: Mari Rostfeldt

 

Lavastaja Veiko Tubina sõnul igaühel on sees oma paradiis ja üks eriline koht, mida nad endaga kaasas kannavad. Tõnu Õnnepalu “Paradiisini” jõudsid lavastusprotsessi osalised aga läbi isikliku, sügava ja mõjuva rännaku. “Aastaid tagasi avasin Tõnu Õnnepalu raamatu „Paradiis“ ning hingasin lõppematus suvevalguses seda raamatut lehekülgede kaupa endale üdisse. See raamat mõjus kuskile väga sügavale ja jutustas täpselt nagu minust,” jagas Veiko.

“Minust oli Tõnu Õnnepalu „Paradiis“ kuidagi mööda läinud. „Flandria päevik“ ja „Mandala“, mis ilmusid vastavalt enne ja pärast „Paradiisi“, on mul kenasti koduses raamaturiiulis olemas ja nende ilmumise aegu ka läbi loetud, aga „Paradiis“ mitte. Ei teagi, miks. Ju siis pidi see nii minema, et „Paradiis“ jõuab minuni alles 15 aastat pärast esmailmumist ja tormilisemalt, kui ta oleks jõudnud toona,” ütles Rasmus Kaljujärv.

 

Lavastus Paradiis. Rasmus Kaljujärv esiplaanil, hoides käes pikka keppi, riietatud tumedasse kampsunisse ja särki, vaatab tõsise ilmega otse ette. Tagaplaanil seisab Germo Toonikus, kes on riietatud ruudulisse särki ja teksadesse, samuti pikka keppi käes hoides. Lavataustal on näha abstraktset kunstiteost, mis loob lavastusele sügava ja mõtliku meeleolu."
Foto: Mari Rostfeldt

 

Õnnepalu ise olevat “Paradiisi” aga unustanud või vähemalt on tema silmis lavastusmeeskonnast kasvanud temast suuremad “paradisoloogid”. “Mina pigem unustan oma raamatud. Tähendab, nad on mul meeles, muidugi, vägagi hästi, aga justkui taevakehad, mida olen kord oma muutumises lähedalt näinud, aga mis nüüd juba ammu kulgevad muutumatutena oma orbiitidel, valgustades, juhul kui üldse, siis hoopis teisi.” jagas Õnnepalu sügise hakul peetud vestluses. 

Näitlejate Rasmus Kaljujärve ja Germo Toonikuse jaoks on Õnnepalu tekstiga töötamine osutunud parajaks väljakutseks. “Kindlasti on olnud suur katsumus lähtuda vaid tekstist, tekstist ja veelkord tekstist. See on olnud suurim väljakutse, aga samal ajal ka suurim eduelamus. Kui tekst lõpuks moodustab terviku, läbi minu ja Rasmuse suude, on tunne suurepärane, kuna tekst on mitmekihiline, sügav, puudutav, habras, halastamatu,” ütles Germo.

 

Lavastus Paradiis. Germo Toonikus kükitab laval liivakasti ääres, hoides käes liiva ja lastes sellel läbi sõrmede langeda. Ta on riietatud ruudulisse särki ja teksadesse ning on süvenenud tegevusse. Taustal on näha tema peegeldus raamitud pildis, luues lavale mõtliku ja introspektiivse õhkkonna."
Foto: Mari Rostfeldt

 

Isikliku ja emotsionaalne suhe tükiga toovad välja aga kõik kolm “paradisoloogi”. “Viimased kuud olen ma „Paradiisi“ enda sisse lugenud. Läbi suve seda endaga kaasas kandnud, sügise tulekuga sinna suisa uppunud ja talve saabudes sellest tõenäoliselt läbi imbunud,” sõnas Rasmus. “Ja mul on hea ja kerge olla. See on olnud meeldejääv reis. Kõige reisimise juurde kuuluvaga. Vaimustus on pöördunud väsimuseks, tüdimuseks, isegi vihkamiseks ja siis läbi uue märkamise ja uudishimu on tulnud jälle vaimustus. Ma loodan südamest, et ka keegi saalis saab puudutatud.”

Germo jaoks avaldus teksti rütm ka koostöös, liiguti väikeste sammudega üksteist kuulates. “See protsess jääb mulle kindlasti meelde kui kõige rahulikum, mis mul on olnud. Kindlasti on sellel oma osa ka materjalil, see rütm, mis tekstki endas kannab, tekkis ka meie koostöösse. Me liikusime väikeste sammudega, võtsime kogu aeg tagasi, kuulasime uuesti ja uuesti. Ma ei tunnetanud liiga suurt erisust meie kolme vahel – polnud lavastaja ja näitleja hierarhiat, töötasime kolmekesi ühe asja ning ühise eesmärgi nimel.”

“Paradiis” esitendus Sakala 3 teatrimajas 17.10.2024. Lavastusega rännatakse üle Eesti Viimsisse, Tartusse, Viljandisse ja Kuressaarde. Piletid saab soetada Piletimaailmast ja Piletilevist.

Liitu uudiskirjaga

Soovid saada esimesena teada, mis on meie järgmine uus lavastus ja endale parima hinna ning istekohaga pilet napsata? Siis liitu meie uudiskirjaga ja saadki teada!