Foto autor: Mari Rostfeldt
Teater Nuutrumi juht Jaanus vaatab 2026. aastale vastu selge visiooni ja ambitsioonikate plaanidega. Ees ootab uuenduslik ja töökas aasta, kus fookuses on eesti algupärane dramaturgia, uued koostööd ning publikuga sügavam side. Intervjuus räägib Jaanus teatrijuhi vaatenurgast Nuutrumi arengust, loomingulistest valikutest ja sellest, millist hingepuudutust soovib teater vaatajatele pakkuda.
Kui vaatad 2026. aastale otsa juhina, siis millise märksõnaga sa 2026. aasta kokku võtaksid?
Ma arvan, et sõnastaksin selle kui „uuenduslik“. Seda nii Nuutrumi sisemiste protsesside mõttes kui ka repertuaarist lähtuvalt. Kui veel midagi pakkuda, siis ütleksin „töökas“, sest suure tõenäosusega tuleb tänu nendele „uuendustele“ äärmiselt töökas aasta. Kuid iga asi omal ajal – loodetavasti saame lähitulevikus rohkem kaarte oma fännidele ja avalikkusele avada…
Milline on Teater Nuutrumi fookus 2026. aastal võrreldes varasematega?
2026. aasta teravus on suunatud veelgi enam eestimaisele dramaturgiale. Tööd saavad mitmed meie suurepärased eesti näitekirjanikud. Kõik sel aastal esietenduvad lavastused on algupärandid, seega on meil kokku neli maailmaesietendust, kui nii saab öelda. Välisdramaturgia poole kiikame taas 2027. aastal.
Kas pigem sügavuse kasvatamine või laienemine – kuhu on sel aastal rohkem energiat suunatud?
Ma arvan, et asjakohased on mõlemad variandid. Kindlasti vaatavad selle aasta lavastused sügavalt inimese hinge.
Millist publikut 2026. aasta lavastused enim kõnetavad?
Meie publikut. Kuuendal tegevusaastal saan julgelt väita, et meil on oma publik – publik, kes on teadlik meie suundadest, repertuaarivalikutest ja professionaalsest lähenemisest. Ja seda meie puhul hinnatakse. Meie publik on avatud meelega, seiklusjanune, inimhinge vaatav, nutvate ning naeratavate silmadega. Seda kõike saab 2026. aasta lavastustest ka tunda ja näha. Teater, mis puudutab…
Kas publik võib oodata midagi ootamatut: uus mängupaik, vorm või lähenemine?
Jah, kahtlemata – seda nii teatrilaval kui ka üldisemalt Nuutrumiga seoses. Nagu eespool mainisin, on Jaanus Rohumaa teine tulemine luulelavastusega kindlasti pigem ootamatu sündmus Nuutrumi repertuaaris, eriti kui kaasa teevad isa ja poeg Saaremäed. Siinkohal jätaksin teised osalised veel mainimata.
Kuid vahest kõige ootamatum, aga samas oodatum lavastus mitmes tähenduses esietendub aasta teises pooles. Nimelt lavastab meie oma Robin Täpp enda ideest tõukunud ja Andri Luubi sulest sündiva näidendi, kus teevad kaasa perekond Taborid. Lavalaudu hakkavad jagama Margus Tabor, Garmen Tabor ja Theodor Tabor. See on üks isemoodi perekonnalugu, mis rullub lahti väga erilises kohas ja atmosfääris. Esietendust on oodata novembri keskel.
Kas lavastuste valikul on näha uusi teemasid või pigem teadlikku joont, mis on Nuutrumile omane?
Kindlasti jätkame oma joont ja suunda – seda, mida publik meilt ootab ning ühtlasi meie juures hindab. Üheks selliseks on märtsi alguses Viimsi Artiumi suurel laval esietenduv „Paul – ettur ja kuningas“, autoriks Andri Luup Theatrumist ning lavastajaks mina. Maname vaataja ette ühe võimaliku stsenaariumi male suurmeistri Paul Kerese saatuslikust seljatagusest.
Kuid nagu teadlik vaataja on märganud, kaldume hooaja jooksul ühe lavastusega oma kindlalt suunalt ka teadlikult kõrvale, et hoida repertuaar värske ja mitmekülgne. Varasemalt on nendeks lavastusteks olnud Tõnu Õnnepalu „Paradiis“, Ionesco „Õppetund“ või viimati Eric-Emmanuel Schmitti „Härra Ibrahim“. Sel aastal saab näha Jaanus Rohumaa teist tulemist Nuutrumisse, kui ta lavastab Tõnis Vilu luulest ning Mati Undi tekstidest inspireeritud luulelavastuse, autoriks Roos Lisette Parmas. Esietendus on planeeritud septembri teise poolde.
Foto autor: Mari Rostfeldt
Kui palju mõjutavad repertuaari tänased ühiskondlikud protsessid ja publikult saadav tagasiside?
Tänased ühiskondlikud protsessid on kindlasti peamiseks ajendiks repertuaari koostamisel. Usun, et suudame neid sel aastal üsna hästi tabada. Publiku tagasiside on samuti oluline ning tuleb tunnistada, et vähemalt üks lavastus meie ajaloos on varasemalt ka publikust tõukunud.
Suvelavastused on alati eriline peatükk – mida saad 2026. aasta suve kohta juba täna vihjata?
Juuni alguses mängime seitsmel korral eelmisel aastal ülivõrdes tagasisidet saanud Priit Põldma lavastust „Süütu“, seega tasub juba nüüd Tapa raudteejaamas toimuvatele etendustele piletid soetada.
Vahemikus 1.–5. juuli külastame lavastustega „Härra Ibrahim“ ja „Venus karusnahas“ Viscosa Kultuuritehast Hiiumaal.
Juuli lõpus tähistame esietendusega A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel sündmust nimega „Tõde ja õigus 100 aastat“. Lavastus „Vargamäe valvur“ sünnib Urmas Lennuki sulest ja inspireerub „Tõe ja õiguse“ esimesest osast. Lennuk on võtnud fookusesse raamatu kõrvaltegelase – seekord saab tähelepanu Saunamadise naine, keda kehastab Ülle Lichtfeldt. Lavastuses teevad kaasa veel Saara Nüganen (Endla), Märten Matsu (Rakvere Teater) ja Rait Õunapuu (Ugala), lavastajaks on Vallo Kirs (Ugala).
Foto autor: Mari Rostfeldt
Millist emotsiooni või kogemust soovite, et vaataja suvel teatrist kaasa võtaks?
Hingepuudutust. Soovin, et oleksime oma slogani väärilised – teater, mis puudutab.
Kuidas oled juhina näinud Teater Nuutrumi arengut viimastel aastatel ja kuhu soovid seda 2026. aastal edasi viia?
Esimene viisaastak on nüüd täis. Kunagi alustades seatud plaanid on ellu viidud ja kuhjaga ületatud. Viienda aasta lõpuks on meie väiketeatri külastatavuse number 23 000, meie meeskonnas on üle kümne liikme ning meie jälgijaskond sotsiaalmeedias ja mujal ulatub mitme tuhande toreda inimeseni. Lisaks etenduste andmisele tegutseb meie oma taskuringhääling ning sisukas intervjuusari, mis on leitav kodulehelt. Sama väärikat järgmist viit aastat on raske ette kujutada, kuid mul on mõned ambitsioonikad ideed, mille täitumisega loodan alustada juba sel aastal. Leian, et tuleb olla julge ja võtta riske – vaid nii on areng võimalik.
Mis on sinu jaoks täna teatrijuhtimise juures kõige olulisem juhtimisprintsiip?
Usalda oma meeskonda, anna neile võimalus teha otsuseid – nii õigeid kui ka valesid.
Kuidas hoida tasakaalu loomingulise ambitsiooni ja jätkusuutliku majandamise vahel?
See on raske küsimus, millele vastata, ja võib-olla ei tahakski siin kõike avada. Ütleme nii: kui sa pakud kõigile kõike, siis lõppeks ei paku sa midagi. Kui pakud mõnele midagi, ei paku sa piisavalt. Kui leiad õige vahekorra, suudad olla nii loominguliselt ambitsioonikas kui ka majanduslikult jätkusuutlik.
Kas on mõni unistus või idee, mis on kaua küpsenud ja võiks just sel aastal realiseeruda?
Jah, vihjeid sellele olen siin küsimustele vastates justkui andnud. Vaatame, kuhu see unistus meid sel aastal viib. Kuna see on piisavalt suur ja ambitsioonikas ning kätkeb endas riske, siis ei oleks maailma lõpp, kui see veel sel aastal ei realiseeruks. Samm-sammult tähtede poole.
Mida sooviksid öelda vaatajale, kes on Teater Nuutrumiga alles tutvust tegemas?
Kui soovid kogeda teatrit, mis puudutab, siis oled leidnud õige. Tule, tutvu, veendu. ☺