Foto: Marleen Moskalenko
Kuue aastaga on Teater Nuutrum kasvanud nii etenduste arvu kui ka meeskonna poolest, kuid teatrijuht Jaanus Nuutre sõnul on kõige olulisem see, et kasvamise kõrval on suudetud jääda iseendaks. Sügishooaega astub Nuutrum mitmekesise repertuaariga, milles on nii tuttavaid lavastusi kui ka julgeid katsetusi. Üheks selliseks on septembris esietenduv „Tundekasvatus“, mille puhul astub teater taas sammu mugavustsoonist välja.
Nuutre räägib intervjuus sellest, mida on kuus aastat Nuutrumi juhtimist talle õpetanud, milline roll on teatris usaldusel ja vastutusel ning miks peab teater olema korraga uuenduslik ja kindla sihiga. Samuti vaatab ta tagasi kevadele ja suvele, räägib ees ootavast sügishooajast ning sellest, millist teatrit tahab Nuutrum publikule pakkuda.
Eks ikka kasv. Nii mahu ja etenduste arvu kui ka meeskonnaliikmete poolest. Olen õnnelik, et oleme kõige selle kasvamise juures jäänud siiski iseendaks ja teatri asutamisväärtustele kindlaks.
2. 2026. aasta esimene pool on nüüd seljataga. Mis on sellest kevadest ja suvest see üks hetk, lavastus või kohtumine, mille sa teatrijuhina kõige tugevamalt endaga kaasa võtad?
Tuleb tunnistada, et tunnustust saada on tiivustav. Viitan teatriauhindadele, mis tõid meile kolm nominatsiooni ja ühe laureaadi tiitli. Kuue aasta jooksul oleme pälvinud kokku kuus nominatsiooni ning kaks laureaati – parim mees- ja parim naispeaosa. Sellised hetked viitavad, et teeme kvaliteetset ja inimestele korda minevat teatrit, meid märgatakse ja tunnustatakse.
Emotsionaalne hetk oli ka „Naisteranna needuse“ viimane etendus Eisma sadamas – üks ajastu sai läbi. Usun, et palju positiivseid emotsioone on ka veel teisel poolaastal ees.
3. Milline on olnud selle aasta kõige suurem õppetund sinu kui teatrijuhi jaoks?
„Heategusid“ pole olemas, kõik tuleb meil endil välja teenida ja ära teha.
4. Nuutrumi tegemiste taga on tänaseks päris suur ja eriilmelise taustaga meeskond. Milline on sinu jaoks see kõige olulisem omadus, mida Nuutrumi inimesi vaadates näed, ja mis sind teie tiimi juures kõige rohkem rõõmustab?
Soov võtta vastutust. Minul kui teatrijuhil on see soov vastutust anda, sest see on ainumõeldav viis, kuidas üks organisatsioon edasi saaks areneda. Mul on hea meel, et minu meeskonda kuuluvad vastutustundlikud ja otsustuskindlad inimesed. Lähtutakse alati tervikpildi parimast võimalikkusest ja koos pürgitakse selle poole. Usaldus ja vastutus.
5. Kui vaatad sügishooaja repertuaari tervikuna, siis mis sind ennast selle juures kõige rohkem elevile ajab?
Mõlema sügisel esietenduva lavastusega astub Nuutrum mugavustsoonist välja, on julge eksperimenteerima ja avastama. Kui „Tundekasvatus“ on kokku põimitud draamatekstiks, olles inspireeritud Tõnis Vilu erinevatest luuleteostest, siis Robin Täpi lavastuse algläte on tema enda idee, intervjuud näitlejatega ja tihe koostöö näitekirjaniku Andri Luubiga. Tekst formuleerub edasi ka veel proovides.
Olen teadlikult andnud lavastajatele Jaanus Rohumaale ja Robin Täpile „katsetamise“ hoovad, sest kes ei riski, see…
6. Sügishooaeg on ukse ees ning repertuaaris on väga erineva iseloomu ja käekirjaga lavastused – „Venus karusnahas“, „Härra Ibrahim“, „Väikesed saladused“, „Öökuninganna“, „Nimi“, „Tundekasvatus“ ning novembris uus lavastus koos perekond Taboritega. Kui vaatad seda valikut tervikuna, siis millist sügist sa publikule lubad?
Mitmekesist, sügavat, kõikehõlmavat ja publikut puudutavat. Iga lavastus on eelmisest erinev, kuid samas Nuutrumit iseloomustav. Selline meie repertuaar võikski välja näha ja sellest lähtuvalt olen oma valikuid teinud. Oluline on inimesele midagi saalist väljudes kaasa anda. Et oleks teater, mis puudutab.
7. Septembris jõuab Sakala 3 kammersaalis publiku ette Jaanus Rohumaa lavastatud „Tundekasvatus“. Mis oli selle loo juures see miski, mille pärast tundsid, et see peab kindlasti Nuutrumi repertuaari jõudma?
Selle lavastuse puhul astub teater järgmise sammu oma arengus edasi. Seda nii sisu kui ka tegemise poolest. Luulest põimitud lavastusi kuigi tihti lavale ei satu. Tehniline meeskond ja näitlejad peavad hingama kogu lavastuse vältel sama rütmi, et publik saaks kogeda midagi erilist, mille Jaanus Rohumaa on lavale seadnud.
Terviku täielik õnnestumine on nendel õhtutel kõigi õlgadel ning see on miski, millega teater astub arengus uue sammu. Tõnis Vilu tundlikud mõtted lavakeelde seada üheskoos nii lavalise kui ka lava liikumisega (las jääb üllatuseks) on kindlasti väärt kogemist. Soov hoida teatrit ärksana saab selle lavastuse läbi kindlasti täidetud.
8. „Tundekasvatus“ on väga teistsuguse energiaga kui näiteks „Venus karusnahas“, „Härra Ibrahim“ või „Väikesed saladused“. Kui oluline on sinu jaoks see, et Nuutrumi repertuaar pakuks publikule võimalikult erinevaid teatrikogemusi?
Ennekõike on oluline, et see, mida me teeme ja millesse ise usume, läheks korda ka meie publikule. Loomulikult on oluline kõnetada võimalikult suurt spektrit publikut, kuid oluline on teha seda nii, et säiliks OMA nägu. Teater peab olema uuenduslik, kuid omama ka kindlaid rööpaid – nii on siht selgem.
9. Teatrijuhi töö ei ole ainult lavastuste ja repertuaari planeerimine, vaid hõlmab väga palju inimesi, ootamatuid olukordi ja keerulisi otsuseid. Mis on üks asi selle töö juures, mida publik Nuutrumit vaadates kunagi ei näe, kuid mis on teatri toimimiseks tegelikult väga oluline?
Motiveeritus. Kuidas seda süstida teistesse ja säilitada eneses.
10. Mida oled Nuutrumi juhina nende aastatega enda kohta õppinud ja milles oled pidanud kõige rohkem kasvama või oma mõtteviisi muutma?
Usalda ennast rohkem, lase kahtlustel vähem ligi tulla.
11. Kas on midagi, millest sa Nuutrumi puhul mitte mingil juhul loobuda ei taha, isegi kui teater tulevikus veel suuremaks kasvab?
Kvaliteet, hingestatus ja soov jagada teatri puudutust on elemendid, mis meid võiksid ja peaksid defineerima ning alati säilima.
12. Kui saaksid minna tagasi kuue aasta taguse Jaanuse juurde, kes alles Nuutrumit alustamas oli, siis millise ühe nõuande talle annaksid?
Selle sama – usalda ennast.
13. Kui vaatad sügisest veel kaugemale, siis millest sa praegu kõige rohkem unistad – millist Nuutrumit tahaksid näha kolme või viie aasta pärast?
Motiveeritud ja uuendustele avatud, kuid selle sama kindla rööpa ja sihiga teatrit.
14. Ja lõpetuseks – kui sul oleks võimalus öelda praegu otse publikule üks lause, siis mis see oleks?
Kui te pole veel meie lavastusi näinud, siis andke meile võimalus teid puudutada.