Foto: Kalev Lilleorg
Nuutrumi uue hooaja ootuses intervjueerisime teatri kunstilist juhti Jaanus Nuutret, kes avas kaarte, mida algavalt hooajalt oodata – ja tõesti, on mida oodata!
Millised on peamised ideed ja teemad, mis kujundavad Teater Nuutrumi uut hooaega?
Teemad on armastus, inimlikkus, headus ning viha. Usun, et need märksõnad iseloomustavad kõiki uue hooaja uuslavastuste tekste. Erilises fookuses on näitleja. Selle all mõtlen seda, et kõigi uute lavastuste tekstid on täis rolle, mis peaksid näitlejat ja tema oskusi eriliselt esile tõstma. Tekstid on väljakutsuvad ja eriilmelised, kuid samas ka mängulised ja mitmekesised. Lavastajaga proovisaalis „pusimine“ on kindlasti hooaega iseloomustav märksõna.
Kas publik võib oodata pigem uusi algupärandeid või klassikaliste teoste värskeid tõlgendusi?
Erilises fookuses on uus Eesti algupära. Kui räägime hooajast 2025/2026, siis esietendub neid kaks, kuid terve 2026. aasta peale lausa viis. Meie plaanid on tehtud 2026. aasta lõpuni, kuid sekka mahub ka üks kvaliteetne välisdramaturgia. Oktoobri viimasel päeval esietendub Üllar Saaremäe käe all Eric-Emmanuel Schmitti näidend „Härra Ibrahim ja Koraani õied”. Lugu armastusest, õigemini selle puudumisest, teineteise mõistmisest ja mõistmatusest, kuid ennekõike sellest, kuidas jääda inimeseks. Kõiki eriilmelisi tegelasi mängivad Raivo E. Tamm ja Robin Täpp. Jõulukuu toob lustaka ja südamliku kogupere lavastuse „Päkaplika”. Esimese lavastajatöö teeb oma koduteatris Robin Täpp, näidendi autoriks on Loone Ots. Lavastus valmib meil koostöös Viimsi Artiumiga ning kõik etendused toimuvad Viimsi Artiumi suures saalis. Märtsis 2026 esietendub meil taaskord Viimsi Artiumi suures saalis, kuid sedapuhku minu enda lavastus „Pauli pärjamata pea”, mis jutustab loo eesti ajaloo suurjukujust – maletaja Paul Keresest – ning keskendub perioodile 1949-1950. Lavastusega jätkab Teater Nuutrum ühtlasi oma 2023. aastal alguse saanud “Eesti suurkujud” lavastuste sarja. Autor Andri Luup on kirjutanud terava ning huvitavate pööretega loo.
Milline on Teater Nuutrumi roll ja suund Eesti teatrimaastikul – mille poolest tahate eristuda?
Keskendume ennekõike Eesti enda näitekirjanike töödele, eriti uuele algupärale. Usun, et see on suund, mille poolest meid tuntakse ja võimalik, et veidi ka teistest eristume. Uuel hooajal anname tööd lausa viiele näitekirjanikule, kes meile algupärandid kirjutavad. Meie suund on ka ajaloolised näidendid ning kvaliteetne välisdramaturgia, mida valime oma mängukavasse erilise hoolega, sest selleks on meil vähe ruumi ja see tuleb valida äärmise teadlikkusega. Samuti pole me unustanud riske võtta ja katsetada. Usun, et kunstis on see möödapääsmatu ja lausa eksistentsiaalselt vajalik.
Kui palju arvestate repertuaari koostamisel publiku ootuste ja soovidega ning kui palju juhindute enda kunstilisest visioonist?
Publiku ootused on loomulikult olulised, kuid need tuleb sobitada teatri visiooni ja suunaga. Ütleme nii, et tundlad on teravad mõistmaks , mis võiks publikut kõnetada.
Milliseid koostöid erinevate lavastajate, näitlejate, kunstnike jt sel hooajal planeerite?
Teater Nuutrumi jaoks on algav hooaeg ootusärev, kuna koostööd saab teha loojatega, kellega varasem kokkupuude puudub. Äärmiselt hea meel on tervitada meie ridades Raivo E. Tamme, kes teeb Nuutrumi debüüdi esietendusega juba 31. oktoobril. Jõululavastuses teevad kaasa noored tegijad Aaron Thor Härm ja Helo Kaplinski. Märtsi alguses esietenduvas Paul Kerese loos näeme näitlejaid Indrek Saar ja Natali Lohk ning taastervitame Saara Piusi. Mitmel korral viib tee kokku muusikalise kujundaja Tobias Tammearuga ning üle paari aasta on Nuutrumil taas võimalus koostööd teha kunstniku Liisa Soolepaga. Toredaid koostöid on teisigi.
Mida loodate, et publik pärast Teater Nuutrumi etendust endaga kaasa võtab – kas pigem emotsiooni, mõtteainet või midagi muud?
Ma arvan, et Teater Nuutrum pakub nii emotsiooni kui ka mõtteainet ning selle koosmõjul tekib moment, kus teater puudutab.