Foto: Äripäev
Viscosa Kultuuritehas on Hiiumaal kujunemas ainulaadseks kultuurikeskkonnaks, kus kohtuvad tööstuspärand, kaasaegne kunst ja lavakunst. Alates sügisest on Viscosas käimas ulatuslik uuenduskuur, mis loob eeldused uueks arenguhüppeks nii sisuliselt kui ka tehniliselt. Rääkisime Viscosa Kultuuritehase juhi Marco Pärteliga, et uurida, kuhu ollakse teel, millist rolli mängib selles teater ning mida see kõik tähendab publikule.
Viscosas käib alates sügisest ulatuslik uuendus. Kui vaatame tänast hetke ja seda, mis suveks valmimas on, siis kuidas sa ise seda muutust kirjeldaksid?
Nagu oleks hobuse elektrimootori vastu vahetanud (sisepõlemismootor jäi vist vahele). Utoopiline!
Varemetest saavad ruumid. Tekib vajalik tehniline tugi ja baas, mille pealt saab luua. Areng on olnud pöörane.
Mida publik võidab sellest, et teatrisaal uueneb?
Eelkõige programmi. Uuendused võimaldavad oluliselt laiemal repertuaaril meie juurde jõuda. Hiiumaa turism on hooajaline – meil on neid hooaegu lausa neli. Nüüd saame olla programmiga olemas ka teistel Hiiumaa võrratutel hooaegadel.
Sellise mastaabiga investeeringud ei sünni kunagi iseenesest. Mis oli see hetk või arusaam, kus sai selgeks, et Viscosa peab tegema järgmise suure sammu?
See on olnud meiega kogu aeg. Võimas tööstusarhitektuur oli hävimise teel. Teadsime kohe, et ruume avades ja vaadates seda keskkonda läbi publiku silmade on võimalik siia kaasata pikaajalisi ideid ja ehk ka raha, millega see keskkond kanda tulevikku.
Oleme minevikus elanud kõik olevikulised hetked tuleviku nimel.
Millist tulevikku sa Viscosa jaoks näed: kas pigem kohaliku kogukonna keskust või rahvuslikult olulist kultuurisihtkohta?
Püüdlus on rahvusvaheline. Lahendades rahvusvahelisi küsimusi, saab sellest Eesti ja saab sellest ka kohalik kogukond. Juba sel aastal on meie näitused rahvusvahelised.
Mida tähendab sinu jaoks teater Viscosa kontseptsioonis ja miks on lavakunst siin nii oluline osa?
Viscosa plaan on olnud algusest peale meelepuudutus. Meil on ka ruumi meelelahutusele, kuid meelepuudutus on olnud läbiv püüdlus. Lavakunstil on siin väga kandev roll ja oma ruumide ülesehituselt mõtleme me lavastajatele ja trupidele palju.
Mis eristab Viscosat teistest mängupaikadest Eestis?
„Mängupaik“ on tõesti tabav sõna kirjeldamaks Viscosa olemust üleüldiselt. Viimase nelja aasta jooksul on meil olnud võimalik siin keskkonnas katsetada ja mängida erinevate kontseptsioonidega ning usume, et tänaseks on välja vormumas see versioon, millega võiks järgmised aastad edasi minna.
Seda sama kogemust tahame pakkuda ka oma külalistele – nii üksikisikutele kui ka institutsioonidele –, et oleks koht, kus katsetada, leiutada ja mängida.
Kui konkreetselt teatrist rääkida, siis Viscosa eristub eelkõige selle poolest, et me pole „ainult saal“, vaid terve keskkond (saal + vabrikukeskkond + õuealad) ja lugu, mis on Eestis pigem haruldane, eriti püsivas kasutuses oleva mängupaigana.
Meie juurde on teekond pikk. Siin keskkonnas ristuvad näitekunst, kunstinäitused, hea toit ja majutuse tugi. Mängupaik, kus saad end ümber lülitada.
Millist kvaliteeti või mõtteviisi sa ootad lavastustelt, mis Viscosas publiku ette jõuavad?
Pean siin taas rääkima meelepuudutusest ning aeglasest kultuurist, mis on saanud meie selgrooks. Hiiumaa saarena on juba ise selline geograafiline punkt, mis sunnib aega maha võtma. Sellises kohas pole mõtet pidada ööklubi või all-inclusive massihotelli.
Nii on ka teatri ja siin etenduvate lavastustega – soovime puudutada inimhinge. Ühel või teisel viisil. Eriti tore on muidugi, kui need lavastused on kuidagi seotud Hiiumaa enda või saare- ja rannaäärsete alade eluga üleüldiselt. Oma maja lavastustes oleme võtnud eesmärgiks seda joont jälgida.
Sel suvel mängib Teater Nuutrum Viscosas kahte lavastust ja tegime koostööd ka eelmisel suvel. Kuidas kirjeldaksid meie koostööd?
Koostöö Nuutrumiga on olnud väga südantsoojendav. Meie poolt on alati meeldiv kogemus see, kui saame uue teatri „tuppa“ ja suudame nende ootusi täita viisil, et neil on soov tagasi tulla. Neid teatreid on õnneks kolme aastaga tekkinud juba mitu.
Eriti tore oli, et meie esimeseks ühiseks sammuks oli Õnnepalu „Paradiisi“ lavastus, mis asetus pusletükina õigele kohale nii kontseptuaalselt kui ka korralduslikult.
Kuidas Nuutrumi käekiri ja repertuaar sobituvad Viscosa kui keskkonnaga?
Meile mõlemale on tähtis, et koht ise annaks elamusele midagi juurde. Nuutrum on tuntud selle poolest, et te otsite ja armastate uusi mängupaiku – ja Viscosa sobib siia valemisse hästi, sest siin on ruumil oma nägu ja oma tunnetus.
Nuutrumi lavastustes meeldib meile see, et need toetuvad tugevale tekstile ja inimestevahelistele suhetele. Siidisaalis, mis on pigem intiimne ja kus publiku lähedus on lavalt hästi tunnetatav, tulevad sellised lood eriti hästi esile – rütm on täpsem, detailid paistavad paremini ja kontakt publikuga on vahetum.
Suveks valmib ka uus hotelliosa. Kuidas muudab see Viscosas teatri külastamise kogemust?
Meil on sellest aastast majutust kokku 80 padja jagu. On külalistemaja ja on hotell. Meil on heameel toetada oma külastajat teekonnal selliselt, et pärast etendust ei pea ta siit keskkonnast lahkuma. Sest siin sünnib – ja sel viisil on meil võimalik külastajat kaasata veel enam meie mängupaika.
Kui me kohtuksime Viscosas uuesti kolme aasta pärast, siis milline võiks Viscosa selleks ajaks olla?
Pole halli aimugi!
Millist rolli mängib teater selles pikaajalises visioonis?
Teater mängib hooaegade üleselt meil keskset ja pikaajalist rolli. Plaanime lisaks etenduspaigale olla tulevikus tugi ka teatriresidentuuridele lavastuste väljatöötamise perioodidel. Hiiumaa tempo ja Viscosa infra on selleks justkui loodud.
Mida sa ütleksid inimesele, kes alles mõtleb, kas võtta ette sõit Hiiumaale?
Ära mõtle. Sõida ja mõtle siin edasi. 🙂